135 000 eurot vastu pükse või oma taskusse? Metsakelmid eelistavad tehingutesse meelitada eakaid
Metsatehinguid kavandades tuleb jääda endale kindlaks ning mitte kiirustada. Kui on teada, et sinu eakale lähisugulasele, kel on metsa, käiakse peale seda kiirelt müüma, võiks leida aega, et selgitada, kellega on tegu, mille pealt need helistajad teenivad ning et metsa on võimalik müüa palju turvalisemalt.
Metsa müüa ei ole tegelikult üldse raske – sulle helistatakse, pakutakse summa, räägitakse veel ilusat juttu juurde ja mets võetaksegi maha või müüakse edasi. Lihtne ju, või mis? Või, kas ikka on? Juhul, kui sa oled õnnesärgis sündinud ja ostjaks on aus metsafirma, ongi kõik hästi, kuid paraku on elu näidanud, et suur osa otsepakkujatest on nahaalsed tegelinskid.
Metsatehingutega on lihtsale inimesele väga kerge mäkra mängida. Seda põhjusel, et paljud inimesed, kes omavad metsa, ei tea oma metsast suurt midagi ja kui sa oma metsast ülevaadet ei oma, ei saa sa ka teada seda, mida see tegelikult väärt on. Üldjuhul räägivad paljud metsaomanikud neile helistajatele esimeste minutite jooksul välja, kas ja kui palju nad oma metsa vastu huvi tunnevad ning millised on nende teadmised sellest. Aga just see ongi see info, mida helistajad metsaomanikelt ootavad – võhiklikkust. Miks? Eks ikka selleks, et võimalikult vähe selle metsa eest maksta.
Paranoiaks pole põhjust
Mitte kõik metsafirmad ei püüa halastamatult metsaomanikelt metsi välja petta, vaid seda teevad vahendusega tegelevad ettevõtted. Ausad metsafirmad austavad meie metsaomanikke ja leiavad tööd ausal teel, näiteks ostes metsa oksjonilt.
Pärnumaal elavad kokkuhoidvad õed Ave ja Ene just nii tegidki ning said alles hiljuti oma 9ha suuruse metsa raieõiguse müügi eest 135 000 eurot. Ent omast kogemusest toovad nad välja, et selle napilt kahe aasta jooksul, mil nad on metsaomanikud olnud, on neid tülitatud liiga palju ning alati on helistajad eelistanud suhelda just vanema õega, kelle sünniaasta on 1959. Teine õde, kes on 10 aastat noorem, ühtegi kõnet selle aja jooksul vaata, et ei saanudki, kuigi mõlemad on kõrvuti registris võrdväärsed metsaomanikud. „Tülitati iga paari nädala tagant ja pöörduti kui vanainimese poole. Aga ma tegin siis ise ka seda vanainimese häält ja ütlesin, et ega ma suurt asja jaga ja annan oma nooremale õele telefoni,“ räägib vanem õde Ave, kuidas nad vahendajate lootusrikaste kõnedega nõdrameelset vanurit leida kaasa mängisid. Omavahel naljatlevad nad, et on küll kaks kentsakat vanamutti, kuid kindlasti mitte nõdrameelsed veel, kuid usuvad, et helistajad valisid teadlikult telefonikõnesid just vanemale õele.
Ave, kes töötab igapäevaselt arvutitega, lasi Google otsingust kõik ettevõtted läbi. „Oli ikka kirju seltskond,“ tunnistab ta ja toob välja, et üks, kes eriti agaralt peale käis, oli lausa Tartu maakohtu määrusega mustas nimekirjas märkusega, et ta ei tohi inimesi tülitada. Ometi ta oma tegevust jätkas.
Millised on võimalused müüa mets turvaliselt?
Õed ei läinud kõnedega kaasa, kuid nad teadsid, et mets, mis neile pärandina jäi, oleks pidanud raiet nägema juba enam kui 10 aastat tagasi. Seega, kuidas alustada ja kes teeb raie? Ene ütleb, et kui nad poleks ühendust võtnud oma vana klassivenna Aivariga, kes on taksaator (metsahindaja), siis poleks nad ka Timber.ee metsaoksjonikeskkonnani jõudnud. „Päritud metsas käis Aivar ka umbes 10 aastat tagasi ja ütles juba siis, et siin on vaja raiet teha, aga vanemad polnud meil sellega nõus. Juba toona oli 25% metsast hukkunud. Nüüd võtsime Aivariga uuesti ühendust, sest metsaraiet veel edasi lükata poleks olnud mõistlik, sest see mets oli väga korrast ära.“
Naised lootsid, et Aivar oskab neile soovitada, kuidas ja kellele raie usaldada. Aivar soovitas hoopis Timber.ee oksjonikeskkonda, millest õed kuulsid esimest korda. Ühiselt mindi ka veebilehele ning nii Ene kui Ave tunnistavad, et rääkimata metsa müümisest oksjonil, olid ka kõik metsaga seotud terminid alguses väga võõrad. „Aivar selgitas meile kõik ilusti ära ja me kirjutasime kõik vajaliku üles. Kui ei ole selle asja sees, siis see metsa teema ongi väga võõras. On hea, et sellises keskkonnas on asi ära tehtud, sest inimene ei suuda igal alal professionaal olla,“ ütleb Ene.
Aron-Ken Veedla, AS Timber metsaspetsialist ütleb, et Ave ja Ene metsaomanikus saamise, olemise ja lahenduste otsimise lugu ei erine väga paljudest teistest, kuid tal on hea meel, et naised valisid oksjonil müümise kasuks. Paljudele on Veedla sõnul veel võõras võimalus müüa maad ja metsa oksjonil. Kuid sellel on palju enam eeliseid, kui ise põlve otsas pusides. „Esiteks võib kindel olla, et rahaliselt metsaomanik ei kaota, teiseks valmistatakse metsaspetsialisti poolt ette kõik vajalik, et müük õnnestuks ja juhendatakse samm-sammult, kui mõni dokument vajab täiendamist vms. Kolmandaks võtab näiteks AS Timber enda peale ka vastutuse raie korrektse teostamise eest, sest see on veel üks väga oluline tahk metsa müümise juures. Rahad peavad liikuma õigeaegselt ja töö peab saama tehtud korrektselt,“ ütleb metsaspetsialist.
Tulemus tuli väga hea!
Õed otsustasid, et müüvad oksjonil metsa raieõiguse, mitte kinnistu. Raieõiguse müümine tähendab, et kinnistult müüakse vaid mets ära ning maa jääb omanikule alles, millele kasvab ise või istutatakse peale uus mets. „Maad me müüa ei tahtnud. Küll seda jõuab teha, kui väga vaja. Maad omada on alati mõistlik. Maa on oma. Maa on mingisugune kindlus,“ ütleb Ene.
Taksaatori värsketele andmetele tuginedes kalkuleeris Aron-Ken metsale alghinna 102 000 €, millega õed nõustusid, sest ka Aivari esialgsed kalkulatsioonid sellist hinda metsa eest küsida lubasid. „Kusjuures alati on mõistlik lasta hinda kalkuleerida erinevatel sõltumatutel isikutel, sest vaid nii saab metsaomanik olla kindel, et teeb õigeid otsuseid. Kui näiteks Aivar oleks öelnud, et metsa hind on x ja keegi kolmas hoopis, et tema pakub sellest 50 000 eurot vähem, siis kindlasti on kuskil mingi kala sees. Kui aga kalkuleeritud summad on sarnased, siis tasub selle õigsuses mitte kahelda,“ märgib Aron-Ken.
Oksjoni viimasel päeval hakati pakkumisi tegema ning hind kerkis meeliülendavalt. Paari tunniga tuli alghinnale oksjonil tublisti lisa ja nii said õed metsa eest 135 000 eurot. Selle rahaga parandavad nad nüüd esiti ära päranduseks saadud maja katuse. „Edasise osas me veel sätime mõtteid. Osad langid jätame looduslikule uuenemisele, osadele istutame kuused. Metsaühistuga liitumist kaalume ning lisaks on meil siin üks põld, mille plaanime ka ehk metsastada,“ räägib Ave.
Kui ka sina soovid oma raieõigusele või metsakinnistule parimat hinda ja vastutust teostatavate raietööde eest, võta ühendust AS Timber metsaspetsialistidega! Meie konsultatsioon on sulle tasuta! Helista meile 6665050 või kirjuta info@timber.ee
