Kas oma pensioniraha investeerimine metsakinnistusse on ikka madala riskiga otsus?
Tänaseks on 149 260 inimest oma raha pensioni II sambast kätte saanud. Need on need inimesed, kes otsustasid teisest pensionisambast lahkumisvõimaluse avanemise esimeses voorus oma raha välja võtta, et sellega kuidagi teisiti ümber käia.
Pärast seda, kui sai teatavaks uudis, et inimesed saavad priiks pensioni II sambast ning neile makstakse kogutud raha ühe korraga peo peale, tekkis koheselt ka erinevaid uuringuid, mille abil püüti selgusele jõuda, kui paljud sellest paljudele pealesurutud kogumissüsteemist siiski lahkuvad ja mida selle rahaga peale hakatakse. Selgus, et lahkujaid on oodatust enam, kuid murekohana toodi välja, et veerand neist ehk mitmed tuhanded inimesed kavatsevad raha lihtsalt piltlikult öeldes laiaks lüüa ega oma mingit paremat plaani, mis nende elukvaliteeti kuidagi parandaks või tulevikku mingilgi moel kindlustaks.
Ent see, kuidas inimesed nende summadega tegelikult ringi käivad, selgub alles nüüd, mil see raha on kontodele jõudnud ja olgem ausad, see kuidas inimesed selle rahaga toimetavad polegi tegelikult kellegi teise asi arutada just sellest küljest, kas nende plaanid on mõistlikud või mitte. AS Timber, Eesti suurim metsaoksjonite korraldaja, proovib aga asja lahata selle poole pealt, et toob välja erinevad plussid ja miinused nende inimeste jaoks, kes mõlgutavad peas mõtteid investeerida vabanenud vahendid metsakinnistutesse.
Kas raha investeerimine metsakinnistutesse pakub tuleviku ees kindlustunnet?
Eks kindlasti on paljudele harukordne näha korraga pangakontol nii suurt summat ning ahvatlus selle eest soetada midagi seesugust, millele seni jõud peale pole hakanud, kindlasti suur. Seejuures kaob ära mõte, et see raha on võetud nii mineviku kui tuleviku arvelt ning puhtalt psühholoogilisest küljest lahatuna on nende inimeste näol, kes sellest kogumismeetodist loobunud, tegemist inimestega, kes on selgelt tänases süsteemis pettunud, ei usalda pankasid ja fonde või lihtsalt ei meeldi neile asjad, mida nende tahtest hoolimata peale surutakse ning need on inimesed, kes ongi ehk altimad seda raha kohe kasutama. Just seetõttu, mil see summa on kontodel, näeme lähinädalatel tõenäoliselt seda, kuidas selle raha eest soetatakse tehnikat (arvuteid, mobiile) kui ka vahetatakse välja mööblit ja autosid. On neid, kes vabanevad selle summa abil oma laenust/liisingust ning on neid, kes saavad lõpuks ometi korda oma hambad. Kuid on kindlasti ka neid, kes ei hakka oma elukvaliteeti koheselt parandama, vaid otsivad võimalusi, kuidas raha teenima panna, et tulevikus, kui pensioniiga tõesti juba silme ees ja käegakatsutavas kauguses, ei peaks vaid riigi peale lootma jääma.
Üheks võimaluseks on raha paigutamine kinnisvarasse, nagu paljud seda eelnevalt ka kaalunud on, kuid variandiks on ka oma metsamaa soetamine. Kuid, kas oma raha metsa alla panemine annab üldse mingisugust turvatunnet, et näiteks 10 või 20 aasta pärast oleks millelt koort riisuda?
AS Timber metsaspetsialist Kristel Asmer hindab, et kui võrrelda näiteks investeerimist kinnisvarasse või metsamaasse, siis turvalisem on seda teha viimasesse. Põhjuseid on mitmeid.
Esiteks, kui hinnata seda, kui palju kogutud raha reaalselt pärast tulumaksuga maksustamist inimestele kontodele jõudis – keskmiselt 8000 – 10 000 eurot inimese kohta –, siis pole ta päris veendunud, et selle raha eest saab soetada mõne korteri, rääkimata majast, mille tootlus oleks kasumlik ka mõnekümne aasta pärast. „Selle raha eest saab osta korteri, mis asub kuskil külakeskuses ja mille seisukord on üldjuhul alla keskmise. Sellised kinnisvaraampsud ei ole tulevikku kindlustavad ja ei kasvata kuidagi oma väärtust. Küll aga saab selle raha eest soetada korraliku metsaga kaetud maatüki, mille väärtus ajaga vaid kasvab,” märgib Asmer.
Teiseks on kinnisvarasse investeerimine äärmiselt tundlik ning väga suuresti mõjutatav majanduslangusest samas, kui metsamaa seda pole. Nii masu kui tänane koroonaviirusest tingitud majanduslik olukord on näidanud, et nii metsa kui selle all oleva maa hinda tervikuna pole majanduslangus suutnud märkimisväärselt kõigutada. „Pigem on metsa hind suutnud oma hinnataset stabiilsena hoida või lausa kasvatada. See tähendab vaid seda, et metsa investeerimine pakub tuleviku eest turvatunnet ning on väikese riskida varaklass,” põhjendab metsaspetsialist, lisades, et siiski ei tasu unustada, et oma raha paigutamine millegi alla mõttega seda kasvatada on seotud riskidega ning neid tuleb põhjalikult kaaluda ükskõik kui suured või väikesed need ka poleks.
Kolmandaks ei nõua metsamaa nii suurt tähelepanu ja hoolt kui korter või maja. „Tüüpiliselt soetatakse mõni lisakorter oma vara nimekirja mõttega see üüriturule paisata, kuid esmane mõte, et see annab igakuise kindlustatud sissetuleku, võib jääda lühikeseks helesiniseks unistuseks. Isegi juhul kui korterisse õnnestub leida mõni hea üüriline, jääb korteri seisukorra eest vastutama omanik, kes sageli käib isegi lambipirne vahetamas. See tähendab, et korteri omanikust saab automaatselt selle haldur, remondimees, elektrik, torumees jne, kuigi ta ise eluruumis ei ela. Kuid pole harvad juhud needki, kus üürnikud ei maksa sentigi ning lahkudes jätavad endast maha ennenägematu laga. See kõik nõuab tähelepanu ja õhendab omaniku rahakotti,” toob Asmer välja märkides, et metsaga selliseid olukordi üldjuhul ei teki, mis nõuavad metsaomaniku 24/7 valmisolekut reageerida. „Mets nõuab küll peremehe kätt, kuid üldjuhul mitte sagedamini kui iga 10-20 aasta järel. Kõik see oleneb metsa vanusest ja tervislikust seisukorrast. Metsa investeerimine on mugava inimese jaoks sobivaim lahendus.”
Kui suure tootlikkusega on metsakinnistusse investeerimine?
Üldiselt räägivad investeerimisest suurfirmad ja fondid, kel on võimalik osta suuri maatükke ja mitu korraga ning loomulikult kehtib reegel, et mida rohkem on sul raha kuskile investeerida seda rohkem saad sa tulevikus ka tagasi. Kuid, milline on keskmise eestlase võimalus teenida metsast tulu, kel on taskus umbes 10 000 eurot ja kes mõlgutab mõtteid soetada metsamaa mõttega tulevikus lisa teenida?
Metsa hind ajaga vaid kasvab, kuid investeerimise mõte seisneb siiski selles, et tulevikus oleks võimalik saada täiendavat tulu. Seetõttu tuleb kaaluda, milline varaklass on rahakotikohane ja samas võimalikult väikese riskiga, sest poleks ju tore avastada, et mõnekümne aasta pärast oled teinud vea ja vara, mis sai kokku ostetud, polegi enam suurt midagi väärt. Ent üldjuhul tuleb silmas pidada, et varaklass, millel on väikesed riskid ja millesse investeerimine ei nõua palju kapitali, toodab kasumit ka aeglasemalt. Nii on ka metsaga – mets on küll madala riskiga investeerimisvõimalus, kuid tulemusi näeb pigem pikemaajaliselt. „Metsakinnistute ja raieõiguste väärtus on pikaajaliselt liikunud viimase kümne aastaga tõusvas joones ja kahekordistunud, kuid kuna metsandust mõjutavad paljud tegurid, võib öelda, et lühiajalise investeeringuna puudub sel valdkonnal jällegi hinnastabiilsus. Ent metsa on selles mõttes tore investeerida, kuna sellega ei juhtu ju midagi, kui kehval aastal, mil hind on madalam, sellega midagi ette ei võeta,” ütleb AS Timber metsaspetsialist Kristel Asmer, kes tuletab aga meelde, et lõpmatuseni paremat hinda metsa eest pole mõtet raieküpse metsa korral oodata. „Parima hinna saab vaid juhul, kui majandada metsa vastavalt vajadusele pidades seejuures silmas muidugi turunõudlust, kuid metsal on siiski eluring ja üleküpsenud mets kaotab ajas väärtust mitte ei tõsta seda.”
Maa-ameti andmebaasi järgi tehti näiteks käesoleva aasta esimesel poolel (1.01.2021-30.06.2021) 1558 metsamaa tehingut ning tehingute maht aasta taguse ajaga on kasvanud, mil neid tehti 1217. Samuti on kasvanud metsamaa keskmine hind – pinnaühiku keskmine hind 2020. aasta esimesel poolaastal oli 4223,24 eurot hektari kohta, 2021. aastal juba 4805,90 eurot. Lisaks saab allolevalt kaardilt näha, millises maakonnas müüdi metsakinnistuid sel perioodil kõige enam ja kus maksti nende eest kõige rohkem, kus kõige vähem. Metsakinnistute hinnakujunemisel mängib rolli aga mitmeid tegureid, millest räägime juba järgmises lõigus.
Millise metsakinnistu peaksin soetama, et tulevikus mitte kõrbeda?
Metsakinnistu hinda kujundavad mitmed tegurid ning mõnda neist tasub silmas pidada, kui plaan on soetada endale n-ö roheline pensionifond. AS Timber metsaspetsialist Kristel Asmer märgib, et kui ise neid aspekte hinnata ei osata, tasub nõu küsida spetsialistidelt. „Oleme samuti iga inimese jaoks olemas, kel plaan metsa soetada või metsa majandada ning anname endast alati parima, et kõik meie poole pöördujad saaksid meie käest väärt nõu ja kasulikku informatsiooni. Nii oleme me aidanud päris mitmel algajal metsaomanikul jõuda oma päris oma metsa omamiseni,” ütleb Asmer.
Sellest, kui palju maksab metsa kasvatamine, oleme pikemalt kirjutanud ka siin: https://timber.ee/artiklid/kui-kallis-on-tegelikult-metsa-kasvatamine
Üldiselt võib aga peamisteks metsakinnistu hinda mõjutavateks teguriteks lugeda:
1. Kasvava metsa tagavara hektari kohta
2. Metsa liigilist koosseisu
3. Metsa vanust
4. Kinnistu suurust
5. Kasvukohatüüpi
6. Boniteeti
7. Ligipääsetavust kinnistule
8. Kinnistu asukohta üleüldiselt
9. Looduskaitselisi piiranguid
Kõiki neid punkte arvesse võttes kalkuleeritakse metsakinnistu hind selle müügi hetkel, millele kõigele lisaks mõjutavad seda nii kohalik kui maailmamajanduse käekäik ja hetke nõudlus mingi kindla sortimendi järele. „Mõnda neist punktidest saame hinnata täna, kuid milline on majanduslik olukord või nõudlus mõne kindla puuliigi järele 20 aasta pärast ei tea meist keegi täpselt öelda,” ütleb Asmer, kes aga toob välja, et läbi aastakümnete on püsinud nõudlus kõrge hea ligipääsetavusega okaspuumetsa järele. Samuti võib hinnaerinevuse tekitada metsafirma kvalifikatsioon ja muudki tegurid, oleme neist kirjutanud siin: https://timber.ee/teenused/metsa-hindamine
Kas pensionifondist vabanenud rahaga saan üldse osta mõne asjaliku maatüki?
Metsakinnistute ostjate hulgas võimutsevad täna veel pigem suured metsafirmad, kel rohkem rahalisi võimalusi ja kes soetavad juba pigem raieküpse metsaga kinnistuid. Ent Timber.ee oksjonikeskkonnas tuleb igal kuul müüki ka metsakinnistuid, mis erametsaomanikele jõukohased. „Need on metsad, kust täna kiiret tulu teenida ei saa ja mis ongi pigem sobivad selleks, et kindlustada paarikümne aasta pärast endale või oma lastele lisasissetulek,” toob Asmer välja.
Selleks tasub Timber.ee oksjonikeskkonnal hoida silm peal ja tutvuda nii käimasolevate oksjonitega https://oksjonid.timber.ee/kinnistud kui ka oksjonite ajalooga https://oksjonid.timber.ee/ajalugu/kinnistud
Võta meie spetsialistidega küsimuste korral ühendust: https://timber.ee/meist/metsaspetsialistid
AS Timber
tel. 666 5050
Narva mnt 36, Tallinn