Kas palgi hinnaralli jätkub ka 2021 aastal?

Möödunud aasta teine pool üllatas metsasektorit rekordiliste palgi kokkuostuhindadega. Eriti hinnas oli kvaliteetne männi- ja kasepalk ning kasepakk. Ka teiste sortimentide hinnad tõusid, kuid mitte oluliselt. Kõige nutusem oli möödunud aastal seis vähemväärtusliku puidu ja hakke realiseerimisega. Milliseks kujuneb käesolev aasta? Ülevaate annavad AS Barrus palgi ostujuht Lauri Junkin ja Graanul Invest metsasektori juht Marti Piirimäe.

Piirimäe hinnangul tõotab tänavune aasta tulla eelmisest kindlasti stabiilsem. Seda nii materjali varumise kui hinna poolest. Tema sõnul on juba alanud aasta üllatanud positiivselt hea talveilmaga, mis annab metsaomanikele võimaluse oma metsi majandada ja tööstustele kindluse tooraine osas.

Samuti ei usu säärasesse hinnarallisse, nagu möödunud aasta teine pool tõi, ka AS Barrus palgi ostujuht Lauri Junkin. Ta märgib, et hinnad ei tõusnud nii jõuliselt enam juba möödunud aasta IV kvartalis. „Suurem hinnahüpe toimus oktoobri alguses, kui saeveskitel olid laod tühjad,“ ütleb ta.

Tühjad olid laod põhjusel, et puiduvarumisega tegelevad ettevõtted kartsid koroonakriisist tulenevat majanduslangust ja ka kooreüraskitest põhjustatud probleeme puidu realiseerimisega. Seetõttu tundus paljudele mõistlik loobuda suurtest laovarudest ja jääda ootavale seisukohale, sest juba möödunud aastatel toimunu jättis metsandussektorisse kohati laastava jälje.

Meenutame, et kõrged metsamaterjali hinnad hakkasid järsult kukkuma 2019. aasta teisel poolel, mil maailmamajandus jahenes ja Kesk-Euroopat hakkas laastama kuuse-kooreürask. Ka 2019/2020 aasta talv oli üks soojemaid, mis pärssis metsatöid. Sooja ja lumeta talve tõttu ei saanud paljud metsafirmad raietega alustada mitte plaanitult novembris, vaid pidid need edasi lükkama. Ka jaanuar 2020 ei toonud loodetud miinuskraade ja seetõttu kaotati enam kui kolm kuud väärtuslikku puiduvarumise tööaega. Graanul Investi metsasektori juht Marti Piirimäe kommenteerib, et kui vaadata tagasi 2020 aastale, siis ilm soosis enam noore metsa rajamist ja hooldamist, kuid uuendusraiete tegemine oli pehme talve tõttu pärsitud ning 2020 aasta raiemaht tuleb seetõttu viimaste aastate madalaim.

Koroonakriisi mõju metsandussektorile oli üllatuslik

Depressiivsele väljavaatele pani loomulikult punkti koroonakriis, mille mõju ei osatud hinnata keegi. Kogu metsasektorit valdas lootusetus. Samas edasist puidusektori käekäiku ei osanud ette ennustada keegi, sest ühtäkki hakkasid koju, nelja seina vahele jäänud inimesed remontima ja ehitama ning üleüldiselt oma elukvaliteeti parandama. 

Toona märkis Junkin, et saematerjali ja palgi järele tekkis järsk nõudlus, kuid et laod olid õhukesed ning kardeti turu kokku kukkumist, polnud materjali enam piisavalt ning hinnad tegid hüppe üles.

Tekkinud olukord pani saed metsas kiiremini tööle. Nii metsafirmad kui ka kokkuostjad hakkasid ka endale aina enam isiklikku rohelist laovaru tekitama ja turg muutus aasta teisel poolel aktiivseks. Ka Timber.ee metsaoksjonikeskkonnas hüppasid raieõiguste ja metsakinnistute ostuhinnad lakke. Toimunud oksjonitega saab tutvuda: https://oksjonid.timber.ee/ajalugu.

Kõik see viitas selgelt sellele, et mõnda aega madalseisus olnud metsandussektor ärkas ja algas „palgibuum“.

Kas palgi hinnaralli jätkub ka käesoleval aastal?

Nii Barruse palgi ostujuht kui Graanul Investi metsasektori juht suhtuvad käesoleva aasta I kvartali hinnatõusu tagasihoidlikult. Talvine ilm soosib küll töid metsas, kuid hoiab kokkuostuhinnad stabiilsena. Samas hoiab palgi hinda kõrgel jätkuv koroonakriis ja sellest tingitud piirangud, mille tõttu on inimesed endiselt kodused ja võtavad endiselt ette erinevaid suuremaid ja väiksemaid ehitus- ja remonditöid.

Samas täiendab Junkin, et kui möödunud aastal nägime oktoobris kõrgeid hindu okaspuupalgi ja kasepalgi osas, siis sinna see hinnalagi tõenäoliselt jäigi. Palgi hinda on tema sõnul siiski raske ette ennustada. „See sõltub palju maailma majandusest ja ilmastikust. Männi puhul hinnatõusu väga ei usu, sest odavam on palki importida, kui siin hinda üles kruvida,“ märgib mees, kelle sõnul paljud Eesti ja Läti saeveskid nii ka juba teevad.

Samas pole lähiajal suuri muutusi puiduturul ette näha. Mida tänavu aastal näha võime, on soov täita laod taas puiduga. Seetõttu otsitakse sobivaid lanke, kus töid teostada. Hetkel toetab metsamüüki ja metsategu ka soodne ilm, kuid kui pikaks perioodiks seda jätkub, ei oska keegi ette ennustada. Selge on vaid üks – käes on aeg, millest võidavad eelkõige metsaomanikud.

Stabiilsust tagavad pikad lepingud ja puidunäljas välisturg

Kokkuostjad ja edasimüüjad teevad oma partneritega pikaajalisi lepinguid ning on teada, et puidu kokkuostuhindade üle on mõnel pool kokkuleppeid sõlmitud juba 2021. aasta kolmandaks kvartaliks. See annab alust spekuleerida, et käesoleva aasta esimese kolme kvartaliga mingit drastilist puiduhinna langust karta pole ja see jääb stabiilselt kõrgele.

Kuuldavasti on aktiivseks muutunud ka USA puiduturg, kus tootmised toorme vähesuse tõttu seisavad. Tekkinud on vaakum, mida on vaja täita ja kõrged saematerjali hinnad avalduvad ka nendes hindades, mida siinsed metsaomanikud saavad oma palgi eest.

Piirimäe kinnitab, et tõsi on et, USA-s oli 2020. aastal okaspuu saematerjali import viimase 15 aasta kõrgeim. „Peamiselt kasvatasid oma mahtu aga Euroopa riigid 2,1 miljonilt m3-lt 3,3 miljoni m3-le ja sellest said osa ka Eesti tööstused.“

Kui palgi hind on kõrgel, siis kuidas elab seal kõrval hake ja küte?

Sel ajal, kui palgihinnad kõrgustesse kerkivad ja stabiilset hinda hoiavad, on kütte- ning hakkehinnad väga madalad. „2021 langesid tselluloosi hakke ja saepuru kokkuostuhinnad ca 30%. See on väga suur kaotus saeveskite rahakotile,“ räägib AS Barrus palgi ostujuht Lauri Junkin, kes lisab, et õnneks on nendel kokkuostjatega sõlmitud lepingud tavaliselt aastased, mis tähendab, et käesoleval aastal Barruse jaoks sel rindel muutusi ei toimu.  

Küttepuidu hinnad on tema sõnul siiski natuke teine teema, sest palju sõltub toorme kättesaadavusest ja lõpptoote nõudlusest. „Viimastel aegadel on talved olnud soojad ja soojatootmine tagasihoidlik. Kodumaistel graanuli tootjatel on laod graanulit täis ja ostjatel huvi samuti kesine. Oodatakse külma talve, mis paneks inimesi rohkem graanuliga kütma,“ räägib ta.

Külm talv on käes, kuid Junkini sõnul seisab nüüd kogu sektor järgmise probleemi ees – soodne ilm võimaldab metsa lõigata, kuid kütte- ja paberipuud kuskile panna pole. „Seetõttu võivad isegi hoolimata soodsatest talveoludest kauaoodatud raied tegemata jääda,“ toob ta välja, lisades, et samuti on Põhjamaade tselluloositehaste ostusoovid Baltikumist tagasihoidlikud. „Nende jaoks oleme vajalikud tippude katmiseks. Kui neil omal tehaste läheduses piisavalt tooret leidub, siis Baltikumist impordile rõhku ei panda – kui siis ainult nende jaoks atraktiivse (madala) hinnaga.“

Graanul Invest metsasektori juht Marti Piirimäe kinnitab, et küttepuidu hindasid on mõned sihtkohad tugevamalt langetanud ja esimeses kvartalis jäävad hinnad 25-27€/tm juurde. Langenud on ka haavaküttepuidu keskmine kokkuostuhind jäädes 21-24€/tm juurde. Selle peamised hinnakujundajad ongi puidugraanulite tootjad. Ta prognoosib aga, et hakkpuidu ja küttepuidu hinnad püsivad esimeses kvartalis siiski stabiilsena.

Ka paberipuidu hind on Piirimäe hinnangul alanud kvartalis sellisel tasemel nagu see oli eelmisel ehk okaspuupaberipuidu hind on keskmiselt 32-36 €/tm, kasepaberipuidu hind 40-42 €/tm ja haavapaberpuidu hind 34 €/tm. Selle peamised hinnakujundajad on sadamates paberipuidu kokkuostjad ja haava puhul Estonian Cell.

Milline mets siis kaubaks läheb?

Jätkuvalt otsivad metsafirmad raielanke, kust saab kvaliteetset palki, kuid mis ei tekita suuri raiejäätmeid, mida realiseerida on raske. See tähendab, et jätkuvalt on hea aeg kasepaku ja –palgi realiseerimiseks, samuti männipalgi raieks. Seega kaasikud ja männikud on selle hooaja number 1 kaup!

Marti Piirimäe aga kordab oma sügisel antud soovitust, et metsaomanikul tasub kindlasti jätkata hooldusraietega ehk teha neid töid, mille peamine eesmärk on metsa kvaliteedi tõstmine. „Harvendusraietes peaks kindlasti tähelepanu pöörama maksimaalse palgi väljatulekule ehk järkama okaspuu tüvest võimalikult palju peenpalki alates diameetriga 8 cm ja tegema kõik selleks, et pinnast ja kasvama jäänud puud saaksid võimalikult vähe kahjustada,“ ütleb Piirimäe, kelle teatel hakkasid näiteks möödunud aastal Valga Puu metsades toimetama kaks väikest harvesteri, mis suudavad noortes metsades teha väga hea kvaliteediga harvendusraieid ja mille abil suudetakse metsadest välja tuua madalakvaliteediline puit, mis oleks muidu sinna kõdunema jäänud.

Millised võimalused on Timber.ee oksjonikeskkonnas oma metsa realiseerida? 

Timber.ee oksjonikeskkonnas toimuvad kolme tüüpi metsaoksjonid, kus enampakkumisel on nii raieõigusi, üksikkinnistuid kui kinnistute pakette. Kaks esimest varianti on heaks võimaluseks oma metsa või metsamaad realiseerida peamiselt füüsilistest isikutest erametsaomanikel, kolmas variant on mõeldud peamiselt metsandussektori suurtegijatele, kel korraga võimalik müüki panna suur hulk metsamaad, mille soetamine on mugav teistele metsafirmadele või investoritele.

Raieõiguste oksjonid

Edukaid raieõiguste oksjoneid on tänaseks Timber.ee keskkonnas toimunud üle 850, mille tehingute maht on olnud enam kui 19,8 miljonit eurot. Käesoleva loo kirjutamise hetkel on ka aktiivseid raieõiguste oksjoneid käimas 48 tk, kus raiutavat mahtu kokku 40 441 tihumeetrit. 

Raieõiguse oksjon tähendab metsaomaniku jaoks mugavat võimalust müüa oma maa pealt metsa nii, et maa ise jääb omanikule alles tuleviku tarbeks. Müüa on võimalik eri tüüpi raieid ja ostja leitakse igas Eesti otsas raietöid vajavale metsale. Ostjateks on ASi Timber põhjaliku taustakontrolli läbinud ettevõtted. 

Raieõiguste oksjoneid viiakse Timber.ee oksjonikeskkonnas läbi klassikalise oksjoni vormis, kus kõik osta soovijad saavad kahe nädala jooksul metsaga kohapeal tutvuda ja seejärel oksjonikeskkonnas pakkuda üksteisest kõrgemat hinda. Viimase, kõrgeima hinna pakkuja on oksjoni võitja.

Metsakinnistute oksjonid

Kui metsa majandamise soovi metsaomanikul ei ole, korraldab Timber.ee ka metsakinnistute oksjoneid. Tänaseks on kinnistute oksjoneid läbi viidud enam kui 480, millele lisaks on müüdud 8 kinnistute suurpaketti. Tehingute maht kokku on praeguseks pea 22 miljonit eurot. Metsakinnistute müüjateks on nii eraisikud kui ettevõtted, ostjateks peamiselt metsafirmad, suurmaaomanikud, investeerimisfondid ja ka teisi eraisikuid. Metsakinnistute oksjonite puhul on huviliste ring harilikult laiem, kui raieõiguste oksjonite puhul.

Metsakinnistute oksjonid toimuvad pimepakkumise, ehk n-ö suletud ümbriku meetodil, kus pakkumise esitajal on ainult üks võimalus oma pakkumist esitada. See on metsaomaniku seisukohast mõistlik, sest metsakinnistu hinda mõjutavad lisaks seal kasvava puistu väärtusele ka muud, tihti ka emotsionaalsed tegurid ja metsakinnistu tulevikuväärtus. Suletud ümbriku ehk pimepakkumise meetodil on tihti võitja ja teise koha saavutanud pakkumise vahe suurem, kui oleks sama metsa reaalajas ehk klassikalise oksjoni läbiviimise korral olnud oksjoni hinna samm. Seetõttu võib kindlusega väita, et selline oksjoni läbiviimise viis on metsaomanikule kasumlikum. 

Et välistada althõlma pakkumisi ja omavahelisi kokkuleppeid luuakse iga oksjoni jaoks individuaalne e-posti aadress, kuhu oksjonil osalejad saavad teha oma pakkumise.  Sõltumatu serveriteenuse pakkuja annab kinnituse, et enne pakkumiste esitamise tähtaega ei ole e-posti kontole sisse logitud ega postkasti sisuga tutvutud. Selliselt on tagatud, et pakkumiste kohta infot ei leki ja eeliseid ühele ega teisele pakkujale anda ei saa, kokkumängu ei toimu ning oksjoni tulemustega ei manipuleerida. 

Sama loogika alusel korraldab AS Timber ka suurtele metsafirmadele, fondidele ja teistele investoritele suunatud kinnistute pakettide oksjoneid, kus korraga on üheks paketiks liidetuna müügis mitmeid(kümneid) metsakinnistuid.

Kinnistute pakette ostavad pigem suured metsafirmad ja investeerimisfondid, kellel on huvi suurem kogus raha paigutada metsamaasse. Samuti tunnevad fondid huvi raiutud metsamaa, noorendike ja keskealise metsa vastu, mida nüüd ja kohe raiuda ei saa ning mis sobib pikaajaliseks investeeringuks. 

Uuri välja, kas ka Sinu metsa on soodne aeg majandada ja ära unusta, et meie konsultatsioon on Sulle tasuta!

Võta meiega ühendust, meie metsaspetsialistid aitavad meeleldi kõigis metsa majandamist puudutavates küsimustes.

Helista meile 6665050 või kirjuta info@timber.ee või jäta allolevasse vormi enda kontaktid ja võtame Sinuga ise ühendust!