Korduma kippuvad küsimused

Eesti metsade andmeid koondab metsaregister, kuhu iga metsaomanik saab oma metsaga seotud andmete vaatamiseks sisse logida metsaportaali kaudu:  https://register.metsad.ee/#/.

Metsaomanik näeb oma metsaandmeid ka metsamajandamiskavast, mis tuleb inventeerijalt tellida. Kuigi kuni 5 ha suuruse metsa omanikule ei ole metsamajandamiskava seadusega kohustuslik, on see edukaks metsamüügiks mõistlik siiski teha. Metsamajandamiskava võib olla failina või paberil. Prinditud ja köidetud metsamajandamiskava saab metsaomanik koos metsainventeerimisandmetega väikese lisatasu eest juurde tellida. Metsaomaniku jaoks on oluline, et metsainventeerimisandmed saaksid metsaregistrisse ehk riiklikku metsaressursi andmebaasi sisse kantud. Kehtivad inventeerimisandmed on enamike raiete ja ka metsandustoetuste taotlemise eeltingimus.

Metsamajandamiskava on metsainventeerimisandmete põhjal koostatud dokument, mis sisaldab metsaeraldiste kirjeldusi, koondtabeleid metsa üldnäitajate kohta, metsa majandamise soovitusi, looduskaitseliste piirangute infot, metsa uuendamise soovitusi ning kogu seda infot ka teemakaartidena, et oleks hea visuaalne ülevaade. Metsamajandamiskava kehtib 10 aastat ja on omaniku jaoks juhiseks õigete ja õigeaegsete majandamis- ja  uuendamisotsuste tegemisel.

Metsamajandamiskava tellimiseks saab hinnapäringu teha AS-i Timber kodulehe kaudu: https://timber.ee/paringud/metsamajanduskava. Valitud metsakorraldusfirmadel on hinnapakkumise tegemiseks aega 7 päeva. Kui pakkumine on sobiv, tuleb tellimus kinnitada. Kui ühtegi pakkumist nädala jooksul tulnud ei ole, võtke ühendust AS-i Timber metsaspetsialistiga: https://timber.ee/meist/metsaspetsialistid.

Metsakahjustuse avastamine võib olla metsaomaniku jaoks keeruline. Kahjustused on üldjuhul kirjas metsamajandamiskavas iga eraldise juures puuliigi kaupa. Kui kava on vana või kahju on tekkinud hiljem, siis näeb kahjustusi ainult metsas visuaalsel vaatlusel. Oluline on metsamajandamiskava vähemalt iga 10 aasta tagant uuendada.